jeeeeeeeee! jälle vees!

29 min
6 kraadi plusspoolel
õhukulu ei vaadanud kuid seda läks PALJU
nurrr
niisis, plaan oli teha kaks sukeldumist ühe hooga. kõik, v.a. mina, seda ka tegid. minul lekkis kinnas ja üldse ei tahtnud teist korda alla minna, kuna jumala külm hakkas seal sedasi lekkides. üks tegelane oli veel kuivas ning teised puhta märgades ülikondades. natu hale hakkas endast ka seal paadides loksudes ja mõeldes, kuidas kraadises vees sai ka ise kunagi tund vedeletud ja rabeledes sooja teha ;P. no vahet pole. sissejuhatuseks hea käik küll.
MAS
niisis, nüüd istun õues ja soojendan end lõkke kõrval. mõte hea, vahetan kinda ära, et kolmap uuesti vette minna - kaks raksu korraga. ohjah, teen mis ma teen ja kinnas vahetatud. siis selgus, et mansett ikka liiga lähedal ning vaja natuke parendada kinda kinnitust. see kinda liigutus lõppes kaheksa kena uue auguga uues kindas. jeerum, kas ma olen alati nii osav olnud? väike mõttepaus ning viskasin vana kinda manseti otsa tagasi. seekord liimituna. uue kinda lähen vahetan poes raha vastu veelgi uuema kinda vastu välja. õnneks on ehituspoed, kes müüvad sukeldumisvarustust, ilma et nad seda teaksid ;P. sama kinnas maksab ehituspoes nii 150 vana raha, sukeldumistarvikute poes nii 900-1200 vana raha tükk. ahjaa! - see 150 vana raha on siis paar. masendav, milline hind. ehituspoe omadel pole küll integreeritud aluskinnast, kuid ma ei saa siiani aru, kes paganamas neid ülse kokku viitsis panna kunagi. need ei kuiva ju kuidagi ära sedasi. üks kinnas teises sees ja välimine ei lase läbi ei õhku ega vett. hö-hö-hö, teravam lugeja pani kindlasti juba tähele vastuolu, et minu pealmine kinnas ikka laseb vett läbi ;P. õnneks üks ja mitte mõlemad. aluskinnastest me ei räägi. need ei pea midagi peale sooja ;).
;)
sukeldumisest veel niipalju, et ma panin peale oma raskema tinakogumisvöö. see tähendas meeldivat lendamist põhja suunas, kuna ilmnes üks segav tegur - vasaku jala lest otsustas, et tema tahab võidu teha ja tuli jalast ära ning tulistas põhja suunas. noooooo, ega ma siis ka alla ei andnud ning spurtisin lestale järgi. sain kätte! nii. ok, kuidagi pigistas ja kõrvad lõid tuld. õhku vesti ja sain end kuidagi neutraalseks. hea seegi. lesta jalga tagasi venitades vajusin aga järgmised 5m väga kiirelt, kuna decopudel oli vasakul pool ning seal end väänates keerasin end kogemata selili ning see tähendab suuresti abitu kilpkonna käitumist. väike vandumine, kõrvade tasakaalustamine ja kõhuli ma jälle olingi. vastu vrakki! õnneks oli paariline selline täiesti tubli eesti-keskmine ning ei pannud mitte kui midagi tähele. ilmselt oli ta ka juba 20-25m eemal. niisiis. lest jalas. lekkiv kinnas, kerge peapööritus ja hingeldamine. kullapai sina!
kuiva ülikonna eripära on see, et sinna tuleb ka õhku sisestada ;). kes veel ei teadnud. kogu senisest kirjeldusest jäi see osa ju välja? eh? mis? ah?! just! kuna õhku ma oma ülikonda ei lasknud, siis kaldal vaatas vastu kena sinakas nahk ja täpselt sealt, kust ülikond mind oli otsustanud näpistada. seksikas loomulikult! põhjas õhu lisamine ülikonda leevendab pigistust, kuid kahjustused olid juba ilmsed. pole midagi teha. kulub ka selline kogemus ära. õnneks oli põhi 15m peal ning väga julmad jäljed ei jäänudki. ma olen näinud tegelast, kes käis 45m peal ning kordagi omale õhku ülikonda ei lasknud. vot see oli vaatepilt! nahk säras täpselt marmorplaadi moodi. asu, et miks raskem vöö? lihtsalt sellepärast, et ma ei pannud varem tähele, et kehakaalust on nii kuus kilo jälle kadunud. peab kergema vööga edasi sukelduma.