tarneprobleemid

Ausa ülestunnistuse kasuks otsustas lõpuks ka Aqualungi maaletooja, kes teatas et neil polegi tegelikult niipea võimalik midagi müüa kuna nad pole kaupa tellinud. Vastu võttis seekord keegi naisterahvas, kes väga resoluutselt tegi selgeks, et senised nende poolt tulnud lubadused Aqualungi kaupa tarnida hiljemalt märtsi lõpuks oli puhas luule. Asi seegi, vähemalt pole enam kahju kaugekõneks kuluvast rahast, mis tuleb tsehhi helistamiseks kulutada kuna üllatus-üllatus, sealt ei vastata tarnepäringutele mis selle e-kirja sisse pandud. Kirja on nad nad aga kätte saanud, kuna marke sai kindlasti kirjale peale piisavalt! Pool ekraani kleepisin täis. Jätkuv hala teemal, et ostmine on suuremaks probleemiks, kui müümine ning seda jätkuvalt jääbki seekord nii pikaks. Kui õitsenguajal keegi veel viitsis mõnetuhandeprotsendilise kattega sulle midagi müüa siis kriisis peale lubaduste ei kuule midagi. Kriisi tegelikust saabumisest hakkab vist tegelikult märku andma asjaolu, et neid katteta lubadusi jääb vähemaks. Teistest blogidest saab lugeda, kuidas kolm-neli aastat vanu mõnesajakrooniseid võlgu käiakse ära maksmas, kes on jälle hakanud tere ütlema jne pisiasjad. Samas, kas sellist nähtust saab nimetada kriisiks? Ehk on siiski olukord normaliseerumas ning inimesed tulevad oma õhulossidest maapeale tagasi. Neid vanu tarku usuraamatuid on ammu peetud õige elu juhendiks ning need kuulutavad et (õhu)loss on alles tulemas. Seda pole võimalik maapeal saada. Targalt kirjutatud.

ahjaa, ootame kas YeInt suudab ühe lubaduse ka realiseerida. neil veel mõned päevad aega.