tarneprobleemid vol 2

peale pisukest halamist suutis suurepärane sukelduja tarnida minule uued kuiva ülikonna klapid ning viimasel safaril (millest siiani kirjutamata!) rebenenud maskirihma asemele ka väheke tervema tüki. päris täpne küll rihm pole (panete ikka kerget hala tähele?) aga saame hakkama. vähemalt saan ma nüüd jälle sukelduda kartmata, et mask kohe eest lendab kuna rihm annab lõplikult järgi. seega oli viimane käik sinijärve kõrval resideeruvas valgejärves asine. jää oli läinud kuigi täpselt nädal tagasi oli see järv veel täiesti jääs toetudes sellele allikale. jää kadumimine ning elu tekkimine oli selgelt vees näha, vesi ise aga jube kihiline, nähtavus selline keskmine kolm meetrit ning allpool sogakihti toekas kuus-seitse. nähtavusest veel niipalju, et taimestik hakkas just vaikselt tärkama läbi vee tungivate päikesekiirte mõjul. sama ei saa ilmselt öelda selle konna kohta, kes põhjas vedeles. pikk ja lai ühteaegu. teise elukana leidsin selili vedeleva vähi ... surnud variant. peale pisikest puudutust otsustas tegelane üldse mitmeks jupiks laguneda ning nii ta minust sinna jäi. konna ei torkinud nii et ehk ta krooksub juba kusagil kaldamudas.