ulmeline osavus

eile halasin hoolikalt ärapaigutatud kõrte pärast ... täna tuleb tõdeda, et osavus asju maha jätta ei ole sugugi väiksem, kui asjade hoolas ärapanek. kokkuvõtvalt sain täna olla paariliseks kahele tegelasele. kuna jääsukeldumisel on paariline pikema nööri otsas, täpsemalt täna 50m, siis ilmselgelt on üks kaldal või antud lahendudes, jää peal. mina olin seega jää peal. muud ei jäänud üle kuna unustasin hommikul ühe varustuse koti peale tõsta, kus mul kindad, maskid jne pisiasjad olid. hädapärast oleks ka vette saanud aga kuna mul mõned korrad tagasi õmmeldud näpuotsad on külmas kuradi tundlikud siis jätsin selle märja kindaga hullamise ära. vees siis, kaldal olid ikkagi märjad kindad käes aga õnneks ainult väljaspoolt. külma oli niipalju, et auk lahti raiutud siis oli kirme peal ca kümne minutiga. külmast hoolimata sai üle kolme tunni jääpeal keksitud ning kenade piltide tegemise võimalused maha magatud kuna kaamera oli kah kotis. päras, kui vanemate juurest läbi sõitsin ilmus aga kaamera taskust välja ... kurat! no kas ei olegi osav asjade ärapanek?