tänane minek

algas see sellest, et laupäevane minek jäi ära ... luuserdati nagu võiks kokkuvõtteks öelda. saatsin siis keset koosolekut ull'ule messi, et millised on vettemineku plaanid. täpset vastukõne aega ei mäletagi ning keda see huvitabki olukorras, kus mingi seitsme-kaheksa kandis on vaja juba kaldal varustust selga venitada. mõeldud tehtud, varustus kokku ja ... err! vest ju siiani remos. võtsin siis kõik onlines saadaolevad sukeldumisklubid ette, et ikka eesti e-lõvist ka kasu oleks, ning alustasin omale vesti sebimisega. kuna remokoht nimega marekas (loe: mõttetu koht ehk lisaks kõigele muule pole ka onlines kättesaadav) ei evinud järjekordselt mingit infot minu vesti kohta siis üritasin midagi laenuks saada. lubati kohe tagasi helistada või lähema tunni jooksul ... ei sittagi, loodetavati ei tee nad seda nüüd öösel kui inimesed magavad ja marekas hooaega lõpetab. aga see selleks, topdiving keeldus põhjendusega, et neil endalgi veste vaja - kursus ja puha. järgmisena võtsin telefoni otsa sebaki, kes vesti kenasti kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta toimetas. seda, et nad onlines pole, saab kenasti andeks anda, kuna nad on muidu nii tublid ;). aga reklaam reklaamiks.
saime ull'i ja marttiga jääsukeldumise kohas kokku. jää oli seekord keila staolilist alates sõiduteel, mitte järve kaanetamas aga kaks kokku pannes saame ikkagi jää ja sukeldumine - kiirelt öeldes jääsukeldumine. kiirelt ja gravitatsiooni abiga kaldalt alla ning esimse asjana panin tähele, et lamp ei läinud ikka korralikult põlema. kurat! aga pimestab ka mittetöötavana väga hästi. ull'u lampidega ei kannata võrrelda - nendega on nähtavus ikka kordades pädevam. ilmselt on tark omale samasugune konf ehitada, nagu ull'ul praegu . martti fotokakonff on samuti vägagi asjalik ehk väärib kopeerimist :). vees punusime ull'u sportlike lestalöökide saatel lõuna suunas minema. pole midagi öelda, maa mees on ikka maas mees ja linnavurle kerge koivaliigutamine pole selle kõrval märkimist väärt. kütust balloonist peale ning järgi! leidsime eelmisel aastal traadikera külge pandud pudeli punase nööri, mis oli otsitavast objektist nii nelja-viie meetri kaugusel ehk siis kaks korda enam kui rummus nähtavus headel aegadel ning see oli siis ühtlasi ka vahemaa, mille võrra olime eelmisel aastal oma sihtmärgist eemal. edasi loomulikult soojaku suunas. martti puges pooleldi ukseavast sisse ning tema seljatagant kiigates nägin huvitavaid laekaunistusi - lambipirnid. umbes selliseid, nagu siiani minu toas laes on aga need püsisid seal ilma traadita. suuruse kohapealt märkasin kolme eri klassi valgusteid kuid wattide kontroll jääb mõneks tulevaseks käiguks. ukse kõrvale oli puu oksale ka keegi oma sääriku kuivama unustanud. edasi liikusime mingi seninägemata metallposti juurde mille kronsterini kõrval pesitses üks väga üksik väike vann. selline tsinkplekist, teate küll, see väiksem mudel. edasi tagasiteel jäi ette mingi motoriseeritud monstrum, kas kuue rattaga või väike roomikutel tegelane jäi esialgu selgusetuks. enda lambiga poleks seda suutnud niigi tuvastada. tähendab, tuleb tagasi minna. edasi pani maamees eest minema nii et mul kiskusid jalad krampi ning kuna kuival olid jalaraskused liiga alla saanud siis tahtsid natukenegi kõvema sõudmise juures lestad ära kaduda. kord juba proovisin ka enne ullu pidurdada aga möödarääkimine oli ilmselge. kui ikka ollakse harjunud oma padiga sellistel üritustel käima siis tuleb kolmanda rattana kas a) ära kannata b) kõik kohe alguses perse keerata s.t. üles ja näod täis sõimata c) ära kannata ning parimat loota. valisin viimase kuniks tagasiteel enam ei jaksanud, võõras vest, kuivast ei tulnud õhk välja ja lisaks litsusin vesti veel tubli liitri üleliigset õhku rääkimata väga valesse kohta asetatud jalaraskustest - viimased kaks siis puhtalt enda viga. viimane mängis ilmselt ka olulist rolli minu olematu ujusmissaavutuse juures. tulemuseks väikestviisi korgi mängimine ... teised ei pand tähele aga kompu oli terasem, sain kohe penalti ja kohustuse 3m peal 3min passida. alla tagasi ning lambimeestele järgi. läbi häda sain ullu lesta pihku ning lahti ei lasknud. näitasin siis vasaku käega üles ja paremaga valgust sellele märgile kuid ilmselt minu seasilm lamp polnud pädev. vastu tuli mingi ok taolist ja edasi ... argh, lest pihku ning hell sikutus. üles! läksimegi. mina aeglasemalt ... märgatavalt. tagasiteel võttis sussi ringi ka neljanda käiguga.

gaasidest:
mina: 180 - 40
ull: xxx - 90
marrti xxx - 70