reede, november 16, 2007

99c sukeldumine ehk kalevis

sebak korraldas kena ürituse isadepäeva puhul mille käigus avanes võimalus rebreatherit ning scootrit proovida. esimest ma enam väga ei taha proovida :), teine on aga must-have-from-santa listis nii kolmandal kohal, kui sinna ette kaks kohta juurde arvata. väga laia lõbu pakkuv apastraat. niisama basseinis saab ainult kergelt aimu potensiaalsest "fun" tegurist kuid kui sinna basseini sinise plaatide seina asemel kujutada ette mingi pehmete vaiadega takistusriba siis on see väga asine mänguriist. järgmisena pakuks kohe mingid capture the flag mänge. praktilist väärtust omab seadelist aga ilmselt koopasukeldujate seas või mingites muudes tingimutes kus on vaja kärmelt ja minimaalse õhukuluga pikka maad läbida. neile ilmselt õigustab ka 2.2k eur hinnaklass end vähe paremini.
lähemalt siis rebreatherist. selline kobakas ja natuke spuukima väljanägemisega, kui piltidelt arvata võiks. peamine õpetusesõna enne selle endale selga ajamist oli instruktoritel see, et huulikusse ei tohi vett sattuda kuna see jõuab sealt kohe edasi söeni ja moodustab mingi kena kokteili mis suu seestpoolt ära kõrvetab. mkey, kõik ilus aga ei julgenud pärida ka miks siis kõik torud otsapidi vees on ... seade selga ja klapp lahti ... soe, niiske, raske ... lauda maitse! hingamine ... töö, raske ning kuna tegemist oli elava järjekorraga siis ettenähtud viiest prooviminutist minule täiesti piisas esialgseks tutvumiseks. edasi oleks tahtnud instruktoriga natuke arutada seadme teemal ning ehk teist mudelitki proovinud kuid eelmiselt ringilt just tulnud tegelastega muljeid vahetades kadus viimanegi tahtmine selle apastraatusega (esialgu?) lähemat tutvust sobitada. hingamine sõltus ka tugevalt asendist, end korra selili keerates oli järsku üllatavalt kerge hingata, värsket õhku suisa teistelegi jagada kuid kaua sa selili ikka ujud. sarnane effekt oli taskaalustamisel kui korra olude sunnil ei hinganud s.t. puhusid nina kaudu. siis oli järsku kõik kohad õhku täis ... ilmselt tänu pidevalt pealevoolavale nitorxile, mida keegi ei taaskasutanud. spuuki kokkuvõtvalt.
skuuter. haa! the fun begins!! tegemist siis mingi seadeldisega, millele istud otsa, mitte sellisega mis sind enda järel veab. istud otsa, surud jalad natuke kokku, rebid kangi ning tagantvaates näed välja nagu karlsson kellel propeller sinise esmaspäeva hommiku puhul vales augus. teisi vaadata oli lõbus, ise sellega ratsutada kordades lõbusam. kohe, kui pööramise selgeks said tundus see bassesin mõtteult väike. samas, seda enam sai end viimasel sekundil seina suhtes 180 kraadi keerata, natuke ootamist ning turbopuustiga tuldud suunas tulistatud. väga võimas! ahjaa, skuutriga seigeldes sain selga tavalise vesti ja regu. võrreldes eelmise hingamisesüsteemiga käis kõik väga kergelt, harjumuspäraselt ning ilma mingi lisatakistuseta või muidu naljakate kõrvalmaitseteta. samuti ei rebinud keegi sul huuli küljest (rebreatheri torud tahtsid kangesti pinna suunas tõusta ning aint hammaste haardevõimet rakendades rebis ülemist huult (sõltuvalt muidugi asendist - ka suurnurka või alahuult) rõvedalt tugevasti) kuna üks õige rebreather pidi käima ikkagi ainult ülenäo maski külge ning torude lendumist pinna suunas ei saa vältida.

Kommentaare ei ole: