aegnast sai vanja kuna laine ja tuul ei soostunud meid aegnale laskma.
parim selle osa juures oli ikka oma padi :), kaob mõistlikul määral ära, ei kõigu pinna ja põhja vahet jne pisiasjad mis muidu võiksid sukeldumist häirida.
nähtavusest ... sisuliselt puudus, mõni meeter ehk maksimumi. seepärast kaotasime ka ankru ära kuna tegime endameelest tiiru ümber laeva aga tegelikult keerasime juba miiniplahvatuse augu juures ära. pool meetrit madalamal minneks oleks ilmselt aru saanud, et vale pööre. hea nähtavuse korral peab end veelkord vanjale vedama. see vrakk on nii masendavalt armsalt tükkideks :)
---- lisainfot paadisolnute kohta ühe klubi kodukalt ... jutt jummala õige
Võib olla ei ole viisakas seda lugu siia kirjutada aga ehk annab see märku sellest, et tegelikult mõtleme me iga sukeldumise eel eraldi, kes on need sukeldujad kes mingile konkreetsele sukeldumisele on registreerinud ja kes on instruktorid, kes sukeldujatega kaasa lähevad. Ühelt on see turvalisuse suhtes oluline teadmine ja arutelu, et oleks teada sukelduja kogemused ja oskused. Vrakisukeldumistel aga oluline ka sellest aspektist, et kas paadis on meile tundmatuid sukeldujaid, kelle sukeldma minekul võiksid ka mingid muud eemärgid olla ( saada endale uue vraki koordinaadid või endale vrakilt meeneid tuua).
See lugu oli siis selline - otsustasime teha sukeldumise varem väga vähe külastatud vrakile nimega "Aegna". Auriku vrakk on suhteliselt madalas sügavuses, 4 ja 6 meetri vahel, seetõttu ei ole vrakist kui sellisest suurt midagi järel, samas aga on säilinud suur hulk pisividinaid, mida on vee all tore vaadata. Teadsime, et võõraste sukeldujate puhul tuleb eriliselt jälgida, et kellegil ei tekiks läikivaid vasest esemeid nähes kihku neid endaga kaasa võtta!
Peale reklaami välja saatmist registreeris üsna kiiresti paati 5 venekeelset sukeldujat koos instruktoriga (nimed jäägu seekord meie teada). Viskasime juba omavahel nalja, et "korilased" ongi kohal :o). Ei tea kas tahavad koordinaadid välja peilida :o). Ei ole viisakas kellegist niimoodi mõelda aga ettevaatlikuks tegi meid see küll!
Juhtus aga nii(võib öelda õnneks), et päeval, mil sukeldumine toimuma pidi, oli tuul pisut suur ning sukeldumiskohta tuli muuta. Paadisõidu aeg kulus suuretmalt jaolt kahe võimaliku vraki "Vanja" ja "Iljusha" vahel valimisele ja vaidlemisele. Vetteminek ja briifing suure tuule ja lainetuse tõttu toimus suhteliselt keerulises olukorras. Instruktoril jäi muu briifingu juures ütlemata siis see kõige tähtsam - VRAKILT EI TOHI EEMALDADA EGA VÄLA TUUA ÜHTEGI DETAILI!
Nii see siis oligi, et Sten märkas juba vee all, et üks sukelduja endaga mingit vidinat soovib ühes võtta aga ei hakanud vee all selgitustööd tegema. Instruktor Tiit sai aga asjale jaole, kui sukelduja juba paati tuli ning palus eseme tagasi vette visata. Muide, kodanik keeldus enne esemest loobuma, kui oli vastava korralduse saanud ka vene instruktorilt!
Mida on siis sellest loost õppida - ennast võiks süüst puhtaks lugeda, kui instruktor paadis oleks kõvahäälselt enne sukeldumist rõhutanud - MIDAGI VRAKILT EEMALDADA EI TOHI - siis oleks kõik meie poolt korrektne olnud! Aga kas see alati aitab? Ma ei usu, et too sukelduja polnud kunagi kuulnud vrakisukeldumise reeglitest, mida iga koolitav instruktor peaks juba OWD tunnis selgitama! Väga halvasti, kui ta tõesti sellest teadlik ei olnud! Enamasti on aga lugu nii, et räägi palju sa tahad, kui täiskasvanud inimene on harjunud elama reegleid eirates, siis nii elab ta ka edasi! Ainus võimalus on teda siis tehtud tegude eest karistada! Meie saame teda edaspidi oma sukeldumistel mitte paati võtta ja tõsiselt vestelda ka teda koolitanud ning paadis viibinud instruktoriga ning vastavad meetmed tarvitusele võtta! Aga seni, kuni selliseid lugusid juhtub, ei ole mingit põhjust kurta pika vrakkide nimekirja üle, mis Muinsuskaitse on sukeldumiseks sulgenud. See tundub ainuvõimalik viis olema, kuidas natukenegi ajalugu uurimiseks säilitada!
Siinkohal paluksingi kõigil sukeldujatel arvestada reegliga, et vrakkidelt ei tohi midagi üles tuua, ka juhul, kui teile seda mingil põhjusel unustatakse vahetult enne vette hüppamist meelde tuletada! Ja kindlasti nähes midagi sarnast juhtumas, teavitada sellest paadis viibivat instruktorit või kaptenit ning kena oleks sellest ka meile märku anda! Ainult selliselt saame me vähemalt oma väljsõitudelt kurikaelad kõrvaldada!
Parimate soovidega
neljapäev, juuli 26, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar